Väikest vennat oodates

4. september 2014 by Triin

Mulle meeldivad seotused kohtadega: seekord oli näiteks kindel soov teha pildid Paldiskis. Pakri peal. Ja kuigi pildistamise hetkel ei elanud pere enam Põhja-Eestiski, siis nii me ühel vihmasel hommikul läbi saju Paldiski poole suuna võtsime. Põhjus oli tegelikult lihtne: kogu ootamise aeg oli Paldiskis veedetud ja enne sedagi, miks mitte see aasta siduda Pakri poolsaarega. Ühteaegu oli see ka emotsionaalsem tähis: esimene pulma-aastapäev sai jäädvustatud, selles suuruses see pere see aasta oli.

Taaskordsel kohtumisel, seda küll juba Lõuna-Eestis, oli pere lisa saanud: väikevenna oli saabunud! Kui enne tundusid suurem õde-venda ka nii väikesed, siis nüüd polnud pisema konkurentsis enam võitjas kahtlust. Polnud ka kahtlust asjaolus, et kui väiksem on staar, küll suured juba oma tegemised leiavad.

Mõtlen juba põnevusega, milline see pere aasta pärast välja võiks näha: nii lahedale õele-vennale saab kõrvale kasvada vaid sama lahe väike vend. Või ei peaks veel rõõmustama? Põgenevad kõik põõsasse ära.

Poiss, kes naeratas

28. mai 2014 by Triin

Ma ei ole nii õnnelikku last veel näinud: tundub, et temal on siia ilma sündimise üle sama hea meel kui tema vanematelgi. Tavaliselt kui beebi naeratab, tuleb loota, et oled õigel ajal õiges kohas näpp päästikul tulistamisvalmis – tõeline hetke tabamine! See 8päevane noormees aga naeratas.. ja juhuks kui ma ei suutnud tabada, naeratas veel… ja lõpuks naeratas juba niisama, sest seal olid ju tema ema ja isa ja mida rohkemat lapsel vaja ongi. Palju hoolivust, palju armastust, palju imetlevaid pilke.

Tere tulemast, Henry Heinrich, kõik rekordid on nüüdsest sinu purustada (pikkus sündides 56 cm, kaal 4540 g).

Ja poisse sai kaks

29. aprill 2014 by Triin

Kui ühte perre on tita ikka nii nii oodatud, kohe niiiii oodatud (vt videot), siis on tema saabumisel rõõm topeltsuur.
Väike Harri oli pildistamisel 10päevane. Tunnistan: nii isikupärase miimikaga lapsi näeb harva. Eriti võlusid mind tema murekortsud ja see surmtõsine, lausa eluliselt nukker silmavaade. Ja kui eeskujulik poiss ta veel oli: väga harva alustan ma pildistamist kohe, kui uksest sisse astun, ja teengi kogu sessiooni sinnasamasse otsa.
Hästi toreda pere ja väga vahva venna on Harri endale saanud, mõnikord peab inimesel ikka elus vedama ka. Näiteks algusest peale. Miks mitte!

Liisa ja Markus

8. aprill 2014 by Triin

Noored ja armunud. Teineteise jaoks.
Oma päev, oma pidu, päris omad hetked, mida talletada.
Teineteisele toeks, teineteise kõrval elu lõpuni.
Head mõtted, omad naljad, koos saab alati hakkama!

Minu esimene pulm Põlvamaal koos imelise noorpaariga.

Kuhu tütred on oodatud

26. veebruar 2014 by Triin

Jah, see on pere, kuhu tütred on oodatud. Ma isegi ei küsinud, kas seekord oli pärijasoov: küll need tüdrukud on ikka armsad. Nora sai endale seltsilise. Emilia. Nüüd tuleb ainult oodata, kuni pisiõde ei ole enam nii tita, kuid kaugel seegi aeg on. Nora jaoks on päev küll pikk aeg, kuid sama kiirelt see pikk aeg ka möödub. Ja Emilia kasvab, kasvab mühinal.

Me pereemaga küll arutasime, et korduvalt juba pildistamiseks kokku saadud, järgmine kord vast vahetame vahelduse mõttes temaatikat, kuid tegelikult: mul ei ole midagi selle vastu, kui me sama joont hoidma peaksime jääma. Mõnel ikka õnnestuvad need lapsed nii hästi.

IMG_2288_1

IMG_2410_1

Hetki väikese mehe suverõõmust

28. jaanuar 2014 by Triin

Mõne perega kohe on nii hea koostöö, et oled kui ihufotograafiks saanud. Rõõm on minupoolne, kuna mis seal salata: piltidelt ikkagi kajastub, kas kohtud fotograafiga esimest korda või olete te juba kordi eelnevalt trehvanud siin sündmuse juures, seal sündmuse juures, pulmas, lapseootust pildistamas… Lahe!

Aeg on teinud omad korrektiivid ja minu pelgus perepiltide ees mõningal määral kahanenud: aitäh kõigile, kes on sellele kaasa aidanud, sest minu pildid, need ei ole ainult mina, minu pildid, need olete ka teie. Suvi tõi sedakorda palju meeleolukaid kohtumisi, mõnda tahaks ikka jagada ka. Ja ääremärkus enne piltide vaatamist: hissver kui kihvt poiss väikesest Andist on kasvanud!

Sõprus

20. jaanuar 2014 by Triin

Sõprus, see küll minu teema ei ole – nii ma mõtlesin. Olin üle-eelmisel aastal ühe dokumentaalkaadriga saanud Amandus Adamsoni muuseumi korraldatud fotokonkursil 2. koha, seepärast kibelesin osalema seegi kord. Tingimused olid ka sobivad: peab olema seotud Pakri poolsaarega, Pakri inimestega, fotograaf võiks olla Pakrilt… ja teemaks sõprus.

Edasi mõte juba liikus: kui prooviks… ega see ei peagi ju olema nii imal… kiri Emmale, seltsiks Liis-Marii ja nii need pildid augustikuu viimastel päevadel sündisidki. Vaja oli ühte pilti ja selle ühe pildi ma ka sain.
IMG_4819c

Onu Paul ja tema sõbrad

13. jaanuar 2014 by Triin

See oli see päev, kui pärastlõunal lubati 24 mm sademeid ja ma kokkuleppel pereemaga hommikul pildistamise peaaegu ära tühistasin. Selsamal päeval pakuti kapaga emotsioone, naeru ja ulakusi, lisaks näpuotsatäis lubadusi. Ja lapsed olid tublid. Isegi kõige pisema härra unehetked jõudsime ära oodata, mida sa hing veel ihaldad. Seejuures lubatud 24 mm sadu tuli: Tallinnast lahkudes nägin Harku järvel lähenevat paksu halli kardinat.

Pole ühtki vastsündinupildistamist seni õues pildistanud ja tuleb tunnistada: see oli nii lahe! Et perekond oli ülemõistuse äge, seda ei pea ilmselt mainimagi. Või vaadake ise: sellises peres tahaks vist kasvada iga laps, eriti kui neid on nüüd kolm. Vastsündinupildid käisid mõneti nii muuseas, kuid see oli seda väärt: küll onu Paul saab suuremana imestada, millisesse segasummasuvilasse ta sündides sattus, fotosüüdistused lausa esimestest päevadest alates.

IMG_5486c

IMG_6106c