Mulle meeldivad seotused kohtadega: seekord oli näiteks kindel soov teha pildid Paldiskis. Pakri peal. Ja kuigi pildistamise hetkel ei elanud pere enam Põhja-Eestiski, siis nii me ühel vihmasel hommikul läbi saju Paldiski poole suuna võtsime. Põhjus oli tegelikult lihtne: kogu ootamise aeg oli Paldiskis veedetud ja enne sedagi, miks mitte see aasta siduda Pakri poolsaarega. Ühteaegu oli see ka emotsionaalsem tähis: esimene pulma-aastapäev sai jäädvustatud, selles suuruses see pere see aasta oli.
Taaskordsel kohtumisel, seda küll juba Lõuna-Eestis, oli pere lisa saanud: väikevenna oli saabunud! Kui enne tundusid suurem õde-venda ka nii väikesed, siis nüüd polnud pisema konkurentsis enam võitjas kahtlust. Polnud ka kahtlust asjaolus, et kui väiksem on staar, küll suured juba oma tegemised leiavad.
Mõtlen juba põnevusega, milline see pere aasta pärast välja võiks näha: nii lahedale õele-vennale saab kõrvale kasvada vaid sama lahe väike vend. Või ei peaks veel rõõmustama? Põgenevad kõik põõsasse ära.
