Ühe Raju tulek

Ühe Raju tulek sai olema väga raju. Ja ega tema esimesed elupäevadki just rahulikult kulgenud, nagu ma tunnistajaks võisin olla: nii läheb, kui peres veel üks pisuke tormituul veidi suurema venna näol kasvama satub. Aga see oli vahva! Ja kui Raju suuremaks saades kõiki tuulispaskasid üle ei ela, siis luban ma imestada küll: tema praktika on juhtumisi juba väikesest peale nendega toime tulemiseks väga suur.

Ruudi

1-I17A1657_c

Natuke teistmoodi pildistamine, kus kogu tähelepanu oli poisinaasklil nimega Ruudi, kes oma esimesi elupäevi maha magas (või silmi lahti pingutas, kuigi väga nagu ei jaksanud ka). Ekstra Ruudi jaoks oli kootud suur pleed, mis talvisel ajal mõnusa sooja pesana toimis. Mulle meeldib pildistamisel kasutada koduseid asju ja pesasid: need loovad hea emotsiooniga intiimse keskkonna. Pealegi on hiljem lahe samad pleedid-sallid uuesti välja võtta ja lapsele ümber panna: kus kunagised suured kudumissilmused kahanevad pildil alles olematuteks, ema vana sall passib endalegi juba kaela.

Jään enesele kindlaks: igal perel peaksid olemas olema kahed fotod. Jah, ma ei arvagi, et kogu aeg peaks fotograafi juures käima (kuigi võiks), kuid pulmapiltidesse tasub investeerida (üks kord elus, eks) ja vastsündinufotodesse (see on nii üürike, samas armas ja ainukordne aeg lapse elus). Veenduge ise.

2-I17A1135

3-I17A1671

4-I17A1682

5-I17A1739

6-I17A1378

I17A1420

8-I17A1426

9-I17A1452

10-I17A2627

11-I17A2634

12-I17A2640c

13-I17A2644

14-I17A2676

15-I17A2648

17-I17A2788

18-I17A2790

19-I17A2811

20-I17A2857

Mustikametsas, maasikamail

I17A2370

Sel suvel pildistasin ma vist isegi rohkem Lääne-Virus kui Tartumail: aga mul on seal ilusad metsad ka! Ja metsad olid see aasta lahked: mustikaid ja maasikaid täis. Väike õhtune jalutuskäik sellisel marjamaal saab vaid meeleolu tõsta.

Pisikene sel hetkel kohe kohe 8kuuseks saav poisipõnn ei käitunud üldse nii nagu mina oleks oodanud: ta oli nimelt erakordselt tubli. Seisis ja käputas ja oli uute oskuste üle väga uhke. Elu esimene metsas marjade söömine sai sedakorda jäädvustatud, paistis õhtupäike, ei olnudki kõige külmem (jah, meie selleaastane suvi).

I17A2771I17A2372I17A2373I17A2375I17A2442I17A2449I17A2450I17A2548I17A2629I17A2634I17A2639I17A2646I17A2655I17A2659I17A2681I17A2690I17A2704I17A2706I17A2719I17A2740I17A2758I17A2795I17A2833I17A2837I17A2911I17A2922I17A2935I17A2939I17A2967

Mirte, suurte vendade väike õde

I17A8554

Mirte valis endale pere, kus tema tähelepanu keskpunktis saaks olla: noh et teda ära ei lömastatakse või auklikuks ei musitataks. Sellegipoolest juhtub mõnikord, et Mirte kipub jääma talla alla ja auklikuks musitatakse teda vist iga päev. Küll võib olla rõõmu ühest väikesest tüdrukust!

I17A8555I17A8556I17A8765I17A8814I17A8826I17A8833I17A8834I17A8846I17A8864I17A8877I17A8879I17A8982I17A8984I17A8995I17A8996I17A9017I17A9023I17A9044I17A9045I17A9046I17A9054I17A9058I17A9118I17A9141I17A9148I17A9155I17A9192I17A9217I17A9256I17A9266I17A9278I17A9287I17A9338I17A9349I17A9361I17A9362I17A9373I17A9376

Hiiumaa, südames sügaval

IMG_3356

Hakkasin mõtlema, et mõne perega olen kohe eriti tihti kohtunud: ootuse pilte jäädvustades, vastsündinufotod, pulm, vastsündinu, perepildid… Ja mõne perega kohe ongi nii, et ei raatsi tehtut jagamata jätta.

Seekord siis hiidlastega Hiiumaal. Või mis hiidlased nad on. Või siiski on… pool perest ju on ja nagu ma aru sain, siis teine pool on oma südames veel rohkem hiidlane, kui pärishiidlane juurtelt. Leidub vänne. Samas palju ikka on neid, kes abielluvad maailma otsas (Kalana randadel), kutsuvad enda taluhoovi pildistama ja praegu siiski juba mandriinimestena leiavad parima koha pere ülesvõtete tegemiseks olevat.. Hiiumaa. Millega ma nõustun. Pildistamiseks olen kohe ekstra läbi sõelunud Kärdla ümbruse ja Käina, lisaks Kassari ja Orjaku – oi oi kui palju ilusaid kohti sealt leiab, kutsuge ainult külla!

Tolle perega saime trotsida vihma, mis piltidelt üldse ei kajastu, kas pole. Nemad sõitsid läbi saju kohale ja ega minagi närisin akna all küüsi, kuid ega see head tuju riku ja kui juba sai kokku lepitud, tegime ikka ära. Lõpuks andis vihm ka alla.

IMG_3365IMG_3379IMG_3380IMG_3390IMG_3407IMG_3410IMG_3425IMG_3451IMG_3455IMG_3456IMG_3469IMG_3476IMG_3477IMG_3478IMG_3497IMG_3517IMG_3555IMG_3556IMG_3558IMG_3562IMG_3563IMG_3595IMG_3596IMG_3613IMG_3639IMG_3654IMG_3675IMG_3698IMG_3722IMG_3725IMG_3730IMG_3732IMG_3739IMG_3740IMG_3743

Väikest vennat oodates

IMG_2236

Mulle meeldivad seotused kohtadega: seekord oli näiteks kindel soov teha pildid Paldiskis. Pakri peal. Ja kuigi pildistamise hetkel ei elanud pere enam Põhja-Eestiski, siis nii me ühel vihmasel hommikul läbi saju Paldiski poole suuna võtsime. Põhjus oli tegelikult lihtne: kogu ootamise aeg oli Paldiskis veedetud ja enne sedagi, miks mitte see aasta siduda Pakri poolsaarega. Ühteaegu oli see ka emotsionaalsem tähis: esimene pulma-aastapäev sai jäädvustatud, selles suuruses see pere see aasta oli.

IMG_8869IMG_8874IMG_8881IMG_8912IMG_8917IMG_8922IMG_8930IMG_8944IMG_8969IMG_8974IMG_8975IMG_8985IMG_9011IMG_9020IMG_9021IMG_9030IMG_9035IMG_9048IMG_9051IMG_9121IMG_9177IMG_9191IMG_9225IMG_9229

Taaskordsel kohtumisel, seda küll juba Lõuna-Eestis, oli pere lisa saanud: väikevenna oli saabunud! Kui enne tundusid suurem õde-venda ka nii väikesed, siis nüüd polnud pisema konkurentsis enam võitjas kahtlust. Polnud ka kahtlust asjaolus, et kui väiksem on staar, küll suured juba oma tegemised leiavad.

Mõtlen juba põnevusega, milline see pere aasta pärast välja võiks näha: nii lahedale õele-vennale saab kõrvale kasvada vaid sama lahe väike vend. Või ei peaks veel rõõmustama? Põgenevad kõik põõsasse ära.

IMG_2220IMG_2221IMG_2257IMG_2261IMG_2266IMG_2272IMG_2326IMG_2329IMG_2355IMG_2366IMG_2370

Poiss, kes naeratas

IMG_7311

Ma ei ole nii õnnelikku last veel näinud: tundub, et temal on siia ilma sündimise üle sama hea meel kui tema vanematelgi. Tavaliselt kui beebi naeratab, tuleb loota, et oled õigel ajal õiges kohas näpp päästikul tulistamisvalmis – tõeline hetke tabamine! See 8päevane noormees aga naeratas.. ja juhuks kui ma ei suutnud tabada, naeratas veel… ja lõpuks naeratas juba niisama, sest seal olid ju tema ema ja isa ja mida rohkemat lapsel vaja ongi. Palju hoolivust, palju armastust, palju imetlevaid pilke.

Tere tulemast, Henry Heinrich, kõik rekordid on nüüdsest sinu purustada (pikkus sündides 56 cm, kaal 4540 g).

IMG_7312IMG_7313IMG_7314IMG_7315IMG_7378IMG_7400IMG_7457IMG_7482IMG_7509IMG_7520IMG_7553IMG_7594IMG_7615IMG_7621IMG_7624IMG_7637IMG_7653IMG_7657IMG_7679IMG_7684IMG_7685

Ja poisse sai kaks

IMG_5242

Kui ühte perre on tita ikka nii nii oodatud, kohe niiiii oodatud (vt videot), siis on tema saabumisel rõõm topeltsuur.
Väike Harri oli pildistamisel 10päevane. Tunnistan: nii isikupärase miimikaga lapsi näeb harva. Eriti võlusid mind tema murekortsud ja see surmtõsine, lausa eluliselt nukker silmavaade. Ja kui eeskujulik poiss ta veel oli: väga harva alustan ma pildistamist kohe, kui uksest sisse astun, ja teengi kogu sessiooni sinnasamasse otsa.
Hästi toreda pere ja väga vahva venna on Harri endale saanud, mõnikord peab inimesel ikka elus vedama ka. Näiteks algusest peale. Miks mitte!

IMG_5243

IMG_5244

IMG_5262

IMG_5282

IMG_5287

IMG_5299

IMG_5313

IMG_5314

IMG_5327

IMG_5346

IMG_5374

IMG_5386

IMG_5416

IMG_5443

IMG_5448

IMG_5479

IMG_5480

IMG_5516

IMG_5624

IMG_5625

IMG_5635

IMG_5636

IMG_5638

IMG_5639

IMG_5646

IMG_5774

IMG_5780

IMG_5781

IMG_5786

IMG_5817

IMG_5823

IMG_5851

IMG_5854

IMG_5863

IMG_5864

IMG_5885

IMG_5893

IMG_5901

IMG_5903

IMG_5946

Kuhu tütred on oodatud

IMG_2095

Jah, see on pere, kuhu tütred on oodatud. Ma isegi ei küsinud, kas seekord oli pärijasoov: küll need tüdrukud on ikka armsad. Nora sai endale seltsilise. Emilia. Nüüd tuleb ainult oodata, kuni pisiõde ei ole enam nii tita, kuid kaugel seegi aeg on. Nora jaoks on päev küll pikk aeg, kuid sama kiirelt see pikk aeg ka möödub. Ja Emilia kasvab, kasvab mühinal.

Me pereemaga küll arutasime, et korduvalt juba pildistamiseks kokku saadud, järgmine kord vast vahetame vahelduse mõttes temaatikat, kuid tegelikult: mul ei ole midagi selle vastu, kui me sama joont hoidma peaksime jääma. Mõnel ikka õnnestuvad need lapsed nii hästi.

IMG_2128
IMG_2135
IMG_2136
IMG_2145
IMG_2157
IMG_2158
IMG_2213
IMG_2220
IMG_2233
IMG_2244
IMG_2246
IMG_2247
IMG_2266
IMG_2283
IMG_2285
IMG_2288_1
IMG_2311
IMG_2312
IMG_2404
IMG_2405
IMG_2408
IMG_2410_1
IMG_2420
IMG_2435
IMG_2447
IMG_2718
IMG_2719
IMG_2791
IMG_2798
IMG_2824
IMG_2826
IMG_2841

Onu Paul ja tema sõbrad

IMG_5100

See oli see päev, kui pärastlõunal lubati 24 mm sademeid ja ma kokkuleppel pereemaga hommikul pildistamise peaaegu ära tühistasin. Selsamal päeval pakuti kapaga emotsioone, naeru ja ulakusi, lisaks näpuotsatäis lubadusi. Ja lapsed olid tublid. Isegi kõige pisema härra unehetked jõudsime ära oodata, mida sa hing veel ihaldad. Seejuures lubatud 24 mm sadu tuli: Tallinnast lahkudes nägin Harku järvel lähenevat paksu halli kardinat.

Pole ühtki vastsündinupildistamist seni õues pildistanud ja tuleb tunnistada: see oli nii lahe! Et perekond oli ülemõistuse äge, seda ei pea ilmselt mainimagi. Või vaadake ise: sellises peres tahaks vist kasvada iga laps, eriti kui neid on nüüd kolm. Vastsündinupildid käisid mõneti nii muuseas, kuid see oli seda väärt: küll onu Paul saab suuremana imestada, millisesse segasummasuvilasse ta sündides sattus, fotosüüdistused lausa esimestest päevadest alates.
IMG_5107

IMG_5108

IMG_5110

IMG_5150

IMG_5153

IMG_5169

IMG_5171

IMG_5177

IMG_5178

IMG_5185

IMG_5205

IMG_5221

IMG_5225

IMG_5226

IMG_5251

IMG_5255

IMG_5319

IMG_5321

IMG_5325

IMG_5474

IMG_5477

IMG_5479

IMG_5480

IMG_5486c

IMG_5512

IMG_5522

IMG_5524

IMG_5534

IMG_5542

IMG_5568

IMG_5579

IMG_5581

IMG_5591

IMG_5630

IMG_5632

IMG_5650

IMG_5681

IMG_5693

IMG_5823

IMG_5825

IMG_5833

IMG_5841

IMG_5878

IMG_5902

IMG_5907

IMG_5909

IMG_5928

IMG_5943

IMG_5951

IMG_5952

IMG_5961

IMG_5968

IMG_5976

IMG_5985

IMG_6003

IMG_6050

IMG_6068

IMG_6106c

IMG_6107

IMG_6119

IMG_6125

IMG_6149

IMG_6157

IMG_6166

IMG_6167

IMG_6178

IMG_6183

IMG_6193

IMG_6186

IMG_6206

IMG_6234