Ühe Raju tulek

Ühe Raju tulek sai olema väga raju. Ja ega tema esimesed elupäevadki just rahulikult kulgenud, nagu ma tunnistajaks võisin olla: nii läheb, kui peres veel üks pisuke tormituul veidi suurema venna näol kasvama satub. Aga see oli vahva! Ja kui Raju suuremaks saades kõiki tuulispaskasid üle ei ela, siis luban ma imestada küll: tema praktika on juhtumisi juba väikesest peale nendega toime tulemiseks väga suur.

Ruudi

1-I17A1657_c

Natuke teistmoodi pildistamine, kus kogu tähelepanu oli poisinaasklil nimega Ruudi, kes oma esimesi elupäevi maha magas (või silmi lahti pingutas, kuigi väga nagu ei jaksanud ka). Ekstra Ruudi jaoks oli kootud suur pleed, mis talvisel ajal mõnusa sooja pesana toimis. Mulle meeldib pildistamisel kasutada koduseid asju ja pesasid: need loovad hea emotsiooniga intiimse keskkonna. Pealegi on hiljem lahe samad pleedid-sallid uuesti välja võtta ja lapsele ümber panna: kus kunagised suured kudumissilmused kahanevad pildil alles olematuteks, ema vana sall passib endalegi juba kaela.

Jään enesele kindlaks: igal perel peaksid olemas olema kahed fotod. Jah, ma ei arvagi, et kogu aeg peaks fotograafi juures käima (kuigi võiks), kuid pulmapiltidesse tasub investeerida (üks kord elus, eks) ja vastsündinufotodesse (see on nii üürike, samas armas ja ainukordne aeg lapse elus). Veenduge ise.

2-I17A1135

3-I17A1671

4-I17A1682

5-I17A1739

6-I17A1378

I17A1420

8-I17A1426

9-I17A1452

10-I17A2627

11-I17A2634

12-I17A2640c

13-I17A2644

14-I17A2676

15-I17A2648

17-I17A2788

18-I17A2790

19-I17A2811

20-I17A2857

Lapse päev lasteaias

I17A9000

Ma käisin lasteaias. Kaameraga. Kohe hommikust õhtuni. Et pildistada üles rühma päev. Teate küll: saabumine, hommikusöök, tegevused, õues käik, lõuna, magamine, ärkamine, oode… Olin seda mõtet kandnud endas pikalt, õigupoolest aastaid, nüüd sai idee teoks tehtud. Vahva oli! Ma armastan fotoreportaaži, neid väikseid varjatud hetki, mis muidu vaid hetkedeks jääksidki.

Kogu päevast kogunes omajagu materjali minu esimese fotonäituse tarbeks, vaadatav ainult valitutele. Kuuldavasti meeldis. Mulle meeldis!

Mina tänab toredaid lapsi! Nendeta mõlgutaksin ma ikka oma ideed mõtelda ja sellest oleks kahju.

I17A6319

I17A6328

I17A6344

I17A6361

I17A6369

I17A6370

I17A6395

I17A6415

I17A6440

I17A6441

I17A6442

I17A6475

I17A6484

I17A6493

I17A6505

I17A6532

I17A6536

I17A6555

I17A6565

I17A6576

I17A6596

I17A6618

I17A6711

I17A6738

I17A6742

I17A6764

I17A6766

I17A6772

I17A6773

I17A6799

I17A6832

I17A6848

I17A6857

I17A6912

I17A6918

I17A6921

I17A6922

I17A6956

I17A6961

I17A6963

I17A6965

I17A6995

I17A6996

I17A7001

I17A7002

I17A7004

I17A7015

I17A7023

I17A7036

I17A7039

I17A7043

I17A7061

I17A7092

I17A7094

I17A7096

I17A7107

I17A7122

I17A7124

I17A7125

I17A7126

I17A7131

I17A7148

I17A7154

I17A7157

I17A7164

I17A7169

I17A7170

I17A7216

I17A7234

I17A7237

I17A7243

I17A7258

I17A7265

I17A7274

I17A7288

I17A7298

I17A7320

I17A7325

I17A7334

10. pulma-aastapäev

I17A5570

Mõnikord peab vedama ka: näiteks päris jahedal sügisilmade perioodil suudad ette kokku leppida pildistamise just tollele ainsale soojale õhtupoolikule, mis enne külmade tulekut veel pakkuda on. Et taasnägemisel on kergem kontakt leida, seda niikuinii. Õhtupäikest on vaja, mida ei pruugigi enam iga päev näha. Emotsioonid! Emotsioonide vahetus on väga oluline: iga pildistamine pakub mulle alati midagi (midagi? kapaga ülevoolavaid emotsioone!), see peab pakkuma ka pildile tulijatele.

Kui kõik need tahud kokku langevad ja seda oma parimas tähenduses, on tulemuseks maagiline seisatatud hetk, mis teeb rõõmu veel pikalt pikalt. Armastan sügist, aitäh, Evelin, usalduse eest.

I17A5571I17A5573I17A5578I17A5587I17A5627I17A5630I17A5677I17A5690I17A5694I17A5696I17A5718I17A5719I17A5768I17A5778I17A5792I17A5794I17A5825I17A5826I17A5915I17A5935I17A5950I17A5955I17A5974

Mustikametsas, maasikamail

I17A2370

Sel suvel pildistasin ma vist isegi rohkem Lääne-Virus kui Tartumail: aga mul on seal ilusad metsad ka! Ja metsad olid see aasta lahked: mustikaid ja maasikaid täis. Väike õhtune jalutuskäik sellisel marjamaal saab vaid meeleolu tõsta.

Pisikene sel hetkel kohe kohe 8kuuseks saav poisipõnn ei käitunud üldse nii nagu mina oleks oodanud: ta oli nimelt erakordselt tubli. Seisis ja käputas ja oli uute oskuste üle väga uhke. Elu esimene metsas marjade söömine sai sedakorda jäädvustatud, paistis õhtupäike, ei olnudki kõige külmem (jah, meie selleaastane suvi).

I17A2771I17A2372I17A2373I17A2375I17A2442I17A2449I17A2450I17A2548I17A2629I17A2634I17A2639I17A2646I17A2655I17A2659I17A2681I17A2690I17A2704I17A2706I17A2719I17A2740I17A2758I17A2795I17A2833I17A2837I17A2911I17A2922I17A2935I17A2939I17A2967

Õhtupäikeses juhtub imesid

I17A0000

Koostöös sünnib imesid. Me ei olnud nii julged, et oleks väikeste lastega päikeseloojangusse jooksnud (suvel võivad need päikeseloojangud väikese lapse jaoks päris hilja aset leida, uneaegki mõnel juba käes), kuid vihmakartuses sündis spontaanne otsus: pildistaks homse asemel hoopis täna? Praegu ju ei saja. Oli hilise õhtu aeg. Järgmine päev võis seega meie poolest tulla või pussnuge, kuid see õhtu olime päikeseloojangu päralt. Ja porilompide. Ja hüljeste. Ja möllu ja naeru ja ülevoolavate emotsioonide. Aitäh aitäh aitäh, see oli imeline.

I17A0001I17A0003I17A0004I17A0013I17A0063I17A0075I17A0076I17A0143I17A0144I17A0165I17A0166I17A0221I17A0225I17A0235I17A0262I17A0263I17A0264I17A0265I17A0266I17A0370I17A0377I17A0378I17A0381I17A0445I17A0447I17A0448

Mirte, suurte vendade väike õde

I17A8554

Mirte valis endale pere, kus tema tähelepanu keskpunktis saaks olla: noh et teda ära ei lömastatakse või auklikuks ei musitataks. Sellegipoolest juhtub mõnikord, et Mirte kipub jääma talla alla ja auklikuks musitatakse teda vist iga päev. Küll võib olla rõõmu ühest väikesest tüdrukust!

I17A8555I17A8556I17A8765I17A8814I17A8826I17A8833I17A8834I17A8846I17A8864I17A8877I17A8879I17A8982I17A8984I17A8995I17A8996I17A9017I17A9023I17A9044I17A9045I17A9046I17A9054I17A9058I17A9118I17A9141I17A9148I17A9155I17A9192I17A9217I17A9256I17A9266I17A9278I17A9287I17A9338I17A9349I17A9361I17A9362I17A9373I17A9376

Uku

I17A4485

Uku sündis siia ilma pisikesena. Kui mina teda pildistama jõudsin, oli ta juba 2 nädalat vana, kuid kaalus ikka veel alla 2,5 kg. Ukut oli võimalik kokku voltida nagu liigendnuga, ja ta ise magas magas magas…

Uku õdedel on põhjust uhke olla: neil on nüüd oma väike vend kodus kasvamas. Mängukaaslast temast veel pole, kuid sülle saab ikka võtta. Ja piiluda. Ja vaadata. Ja käest kinni võtta. Pai teha. Otsa joosta. Üles kisada… Üks väikevend on ikka tore asi!

I17A4487I17A4501I17A4511I17A4519I17A4543I17A4547I17A4549I17A4552I17A4570I17A4577I17A4582I17A4584I17A4682I17A4687I17A4695I17A4713I17A4758I17A4759I17A4799I17A4808I17A4828I17A4837I17A4838I17A4921I17A4936I17A4937I17A4949I17A4971I17A5021I17A5064I17A5069I17A5107I17A5117